KÜ Ehitajate tee 25 PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1. Korteriühistu ametlik nimi on Korteriühistu Ehitajate tee 25 (edaspidi: Ühistu).

2. Ühistu asukoht on: Ehitajate tee 25, 90401, Uuemõisa, Läänemaa, katastriüksus nr 67401:009:005 

3. Ühistu on iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest Ühistu tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

4. Ühistu võib oma nimel omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus. Ühistu võib omada eraldatud vara, iseseisvat bilanssi ja oma nimega pitsatit.

5. Ühistul on õigus avada oma arve pangas ning määrata kindlaks vastavalt tegelikkusele tariifid ja hinnad oma teenustele.

6. Ühistu valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.

7. Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise.

8. Vajaduse korral võib Ühistu kasutada tegevuses ka Ühistu liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu ning materjale, hüvitades omanikule nende kasutamise kulud.

9. Oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutab Ühistu kogu oma varaga.

10. Ühistu ei vastuta oma liikmete kohustuste eest.

11. Ühistu majandusaasta algus on 01. jaanuar ja lõpp 31. detsember.

2. Ühistu tegevuse eesmärk

2.1 Ühistu on mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

2.2 Ühistu eesmärgiks on elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine Ühistu liikmete poolt, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remonttööde teostamine ja ühistu liikmete poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine.

3. Ühistu liikmed

3.1 Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates Ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Ehitajate tee 25 asuva elamu korteriomandi omanikud. Korteriomandi omanikuks on elamus asuva eluruumi või mitteeluruumi omanik.

3.2 Ühistu liikme poolt pärast korteriomandi võõrandamist loetakse uus korteriomandi omanik endise omaniku asemel Ühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Eelmise korteriomaniku Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomandi omanikule-ühistuliikmele.

3.3 Pärandina korteri vastuvõtnud pärija Ühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva.

3.4 Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus.

3.5 Ühistu peab oma liikmete nimekirja.

3.5.1 Ühistu liikmete nimekirja kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, korteriomandi number, isikukood, telefoni nr, e-kirja aadress, kinnistu number ja elanike arv korteris.

3.5.2 Ühistu liige on kohustatud esitama ühistu juhatusele tõesed andmed korteris elavate elanike arvu kohta ja koheselt teatama elanike arvu muutumisest või mõne täisealise elaniku ajutisest katkematust eemalviibimisest enam kui 2 kuu jooksul. Ühistu liikme korteris elavad lapsed vanusega kuni 18 aastat, kes hariduse omandamise perioodil asuvad ajutiselt mujal, loetakse korteri elanikeks. Vajaduse korral tehakse korteri elanike arv kindlaks tunnistajate ütluste kohaselt või muude kolmandate osapoolte tõendite alusel.

3.6 Liikmelisus ühistus lõpeb:

3.6.1 ühistu liikme surma korral;

3.6.2 juriidilise isiku lõppemisel;

3.6.3 korteriomandi võõrandamise vastavasisulise kande tegemisega kinnistusraamatusse.

3.7 Päevast, mil liige loetakse Ühistust väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.

3.8 Ühistu ei muutu ise Ühistu liikmeks juhul, kui ta saab mõne elamus oleva korteriomandi omanikuks.

4. Ühistu liikmete õigused ja kohustused

4.1 Ühistu liikmel on õigus:

4.1.1 vabalt võõrandada ja pärandada tema omandis olevat korteriomandit koos kohustusega Ühistu varas;

4.1.2 koormata korteriomandit asjaõigustega;

4.1.3 kasutada korteriomandi reaalosa sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga;

4.1.4 kasutada korteriomandi mõttelist osa selle sihtotstarbe järgi;

4.1.5 teha korteriomandi ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta, kui Ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset hüvitamist;

4.1.6 nõuda tema korteriomandis toimunud mõtteliste osade korrashoiuga seotud kahjude hüvitamist. Kahjude hüvitamist ei saa nõuda, kui korteriomandi omaniku tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu on takistatud ligipääs kaasomandi osa juurde. Samuti juhul, kui tehnosüsteeme või konstruktsioone on korteriomandi omaniku poolt muudetud selliselt, et nad ei ole vastavuses elamu esialgse projektiga.

4.1.7 nõuda teistelt korteriomandi omanikelt, et elamu ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomanike huvidega;

4.1.8 kindlustada liikme omandis olevat korteriomandit täiendavalt;

4.1.9 osa võtta Ühistu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmääraks on 5% ühistu liikmete arvust. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Juhul, kui esindajal lihtkirjalikku volikirja esitada üldkoosolekule ei ole, ei või ta üldkoosolekust osa võtta;

4.1.10 valida ja olla valitud Ühistu juht- ja kontroll-organitesse;

4.1.11 saada teavet Ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta Ühistu kodukorras (üldkoosolekul) määratud korras;

4.1.12 juhul, kui põhikirjapunkt on vastuolus õigusaktiga tuleb põhkirjapunkti asemel lähtuda õigusaktist. Ühe punkti kehtetus ei muuda kehtetuks teisi põhikirja punkte.

4.2 Ühistu liige on kohustatud:

4.2.1 täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juhtorganite otsuseid;

4.2.2 kasutama korteriomandi mõttelist ja reaalosa vastavalt sihtotstarbele või korteriomanike otsustele ja kokkulepetele tuginedes;

4.2.3 hoidma korteriomandit korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;

4.2.4 taluma teiste korteriomanike tegevusest tekkivaid mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiridesse;

4.2.5 pidama kinni Ühistu üldkoosolekul kinnitatud kodukorrast, kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest, eluruumide kasutamise ning hooldus- ja remondieeskirjadest;

4.2.6 tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse:

4.2.6.1 üldelektri kulud – korteri kohta, arvestades maja A ja B kohta eraldi;

4.2.6.2 vee ja kanalisatsioonivarustuse kulud – vastavalt ühistu liikme poolt esitatud veemõõtja näitudele. Näitude mitteteatamisel arvestada eelmise 3 kuu tarbimise keskmine, järgmisel veenäidu teatamisel teha tasaarvestus. Ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumisel, veemõõtja näitude mistahes viisil muutmisel,  mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele;

4.2.6.3 prügiveo kulud – vastavalt korterielanike arvule;

4.2.6.4 elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta;

4.2.6.5 halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta;

4.2.6.6 koristus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta;

4.2.6.7 üldvee kulud – proportsionaalselt arvestuskuul tarbitud vee kogusele;

4.2.6.8 avariifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta;

4.2.6.9 laenu tagasimakse – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta;

4.2.6.10 reservfond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta;

4.2.6.11 kindlustustasud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta;

4.2.7 maksmise viivitamisel ühistu liikme poolt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomandi omanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib Ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega.

4.2.8 hüvitama Ühistule ja teistele korteriomandi omanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud Ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara;

4.2.9 korraldama enda, oma perekonnaliikmete ja teiste korteriomandis elavate elanike tegevust selliselt, et see ei häiriks kaaselanike rahu ja et oleks tagatud korteriomandi kasutamise kohustuse täitmine;

4.2.10 mitte ehitama ümber ilma kõikide korteriomandi omanike loata korteriomandi elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. Korteriomandi ümberehitamisel ei tohi lõhkuda ega nõrgendada hoone kandvaid seinakonstruktsioone. Korteriomandi ümberehitamiseks tuleb esitada projekt;

4.2.11 lubama siseneda oma korteriomandisse teistel korteriomandi omanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiu ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad kahjustada teisi korteriomandeid või elamu põhikonstruktsioone. Juhul, kui korteriomandi omanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, siis võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;

4.2.12 lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis ja taluma oma korteriomandis nimetatud töödega tekitatud vältimatut kahju;

4.2.13 lubama siseneda oma korteriomandisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga veemõõtja töö ja nõuetekohase paigalduse kontrollimiseks ja veemõõtja kontrollnäitude registreerimiseks ning korteri sisekliima kontrollimiseks;

4.2.14 täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, või volitama selleks teisi isikuid;

4.2.15 võõrandama oma korteriomandi, kui tema tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid, kahjustab korteriomandi omaniku huve või on vastuolus kehtivate seadustega ja Ühistu üldkoosolek on esitanud sellekohase nõude;

4.2.16 täitma teisi õigusaktidest ja kodukorrast tulenevaid kohustusi.

4.3 Ühistu liikme kohustuste täitmise tagamiseks toimub:

4.3.1 juhatuse otsusega viivise nõudmine võlgnevuse korral;

4.3.2 kohtule avalduse esitamine liikmekohustuste täitmisele sundimiseks;

4.3.3 ühistu liikme kohustuste täitmata jätmisel või nende mittenõuetekohasel täitmisel on Ühistu juhatusel õigus kohaldada leppetrahvi. Kohustuslike koristustoimingute mittetäitmisel määratakse leppetrahv summas, mis võrdub nende toimingute ostmisel tekkinud kuludega.

5. Ühistu liikme varaline vastutus

5.1 Ühistu liige vastutab Ühistu kohustuste eest üksnes osamaksu piires.

6. Ühistu vara

6.1 Ühistu vara tekib tema liikmete maksetest, põhikirjaliste ülesannete täitmiseks soetatud varast, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

6.2 Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

6.3 Ühistu kapitali moodustab osa- ja sihtkapital.

6.4 Osakapital moodustub Ühistu liikmete osamaksude summast. Liikmete osamaks on rahaline ühekordne maks.

6.5 Ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest.

7. Ühistu juhtimine ja juhtorganid

7.1 Ühistu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

7.1.1 Ühistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan.

7.1.2 Ühistu juhatus on Ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.

7.1.3 Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni 5 aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.

7.1.4 Juhatuse valimise otsus jõustub selle vastuvõtmise hetkest.

7.1.5 Juhatus on kolme- kuni viieliikmeline.

7.1.6 Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema Ühistu liige.

7.1.6.1. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keelu või ettevõtluskeelu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

7.1.7 Juhatuse kohuseks on jälgida oma volituste tähtaegu. Kui juhatuse volituste tähtaeg on lõppemas, peab juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku juhatuse valimiseks. Uue juhatuse valmise koosoleku peab juhatus kokku kutsuma hiljemalt üks kuu enne volituste tähtaja lõppemist.

7.1.8 Kui juhatus ei täida temale asetatud ülesandeid või on juhatuse volitused lõppenud, võivad Ühistu liikmed erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega vastavalt p. 7.6.2.

7.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

7.2.1 põhikirja muutmine, täiendamine, uue põhikirja vastuvõtmine;

7.2.2 juhatuse valimine, kinnitamine, ennetähtaegne tagasikutsumine ja juhatuse arvulise koosseisu muutmine;

7.2.2.1 juhatuse liikme või liikmete tagasi kutsumisel määrata oma otsusega alused ja kord korteriühistu juhtimisel ning juhatuse liikme või liikmete valduses olevate dokumentide ja vara üleandmiseks uuele üldkoosoleku poolt valitud juhatusele;

7.2.2.2 juhul, kui üldkoosolek ei määra oma otusega tagasikutsutavale juhatuse liikmele või liikmetele Ühistu juhtimisel saadud ja loodud dokumentide ja vara üleandmise aluseid ja korda, on tagasikutsutav juhatuse liige või liikmed kohustatud dokumendid ja vara üle andma hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul tagasikutsumisest arvates;

7.2.2.3 tagasikutsutud juhatuse liikme volitused Ühistut esindada lõpevad üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hetkest ja tagasikutsutud juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehinguid Ühistu nimel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti;

7.2.2.4 uus juhatus kohustub tagama hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul õigete andmete edastamise registripidajale;

7.2.3 revidendi (revisjonikomisjoni) arvulise koosseisu kinnitamine, revidendi (revisjonikomisjoni) valimine ning ennetähtaegne tagasikutsumine ja sõltumatu revidendi- või audiitorteenuse valimine;

7.2.4 revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori aruande teadmiseks võtmine;

7.2.5 majandusaasta aruande ja majandustegevuse aastakava kinnitamine;

7.2.6 osamaksu suurendamine;

7.2.7 laenu võtmise otsustamine;

7.2.8 ühistu kodukorra kinnitamine;

7.2.9 ühistu vara jagamine Ühistu lõpetamise korral;

7.2.10 otsuste vastu võtmine kõikides Ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse,

7.2.11 juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus Ühistu esindaja (volitatud isiku) määramine, kes ei või kuuluda Ühistu juht- ja kontrollorganitesse.

7.3 Juhatus.

7.3.1 Juhatuse valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

7.3.2 Juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

7.3.3 Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse otsuse alusel üks juhatuse liikmetest.

7.3.4 Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kolme kuu jooksul.

7.3.5 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

7.3.6 Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

7.3.7 Kui juhatuse otsuse vastuvõtmisel hääled jagunevad võrdselt on määravaks juhatuse esimehe poolt antud hääl.

7.3.8 Juhatuse liige võib sõlmida Ühistu nimel lepinguid ning võtta Ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel.

7.3.8.1 Ilma juhatuse otsuseta Ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, kui juhatus või üldkoosolek käsitletavat tehingut/kohustust heaks ei kiida.

7.3.9 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist.

7.3.10 Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

7.3.11 Üldkoosoleku poolt juhatuse tegevuse heakskiitmisel vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest.

7.3.12 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest enda määranud organile, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse registripidajale. Vastavalt kohaldatakse Võlaõigusseaduse § 631 sätestatut.

7.3.13. Juhatuse liige on kohustatud vastavalt keeleseadusele valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel.

7.4 Juhatuse pädevusse kuulub:

7.4.1 üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste täideviimine;

7.4.2 ühistu rahaliste vahendite valitsemine;

7.4.3 raamatupidamise korraldamine;

7.4.4 majandustegevuse aastakava ja aastaaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga;

7.4.5 sihtotstarbeliste maksete (elekter, vesi, prügi jne.) suurendamine ja vähendamine;

7.4.6 ühistu palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine;

7.4.7 ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine;

7.4.8 elamu haldamise ja majandamise korraldamine;

7.4.9 tähtaegadest kinnipidamiseks ja õigusliku ning majandusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmete rakendamine;

7.4.10 ühistu liikmete nimekirja pidamine;

7.4.11 kohustusliku ettekirjutuse tegemine Ühistu liikmetele;

7.4.12 juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande üldkoosoleku pootl sätestatud korras.

7.5 Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

7.6 Üldkoosoleku kokkukutsumine.

7.6.1 Korraline üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Selle kutsub kokku juhatus.

7.6.2 Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda taotleb kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühistu liikmetest. Taotlus peab sisaldama üldkoosoleku päevakorda ning igapäevakorra punkt peab olema põhjendatud.

Juhatus kohustub vastama üldkoosoleku kokku kutsumisse 14 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku avalduse saabumisest ning teavitama avalduse tegijaid juhatuse otsusest kirjalikult allkirja vastu või tähitud kirjaga.

7.6.3 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja Ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus arvestades Ühistu liikmete taotlusi. Kutsele kirjutab alla juhatuse liige.

7.6.3.1. Vähemalt 1/5 korteriühistu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.

7.6.4 Kui juhatus ei kutsu p. 7.6.2. sätestatud korras üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad erakorralise üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

7.6.5 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Isikud, kes ei ole Ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata.

7.7 Üldkoosoleku läbiviimine:

7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.

7.7.1.1 Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud Ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.

7.7.1.2 Korduskoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul.

7.7.1.3 Korduskoosolekust peab ette teavitama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse korduskoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama informatsiooni selle kohta, et tegemist on korduskoosolekuga.

7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt 6 Ühistu liiget.

7.7.2 Üldkoosoleku otsustusvõimelisust tõendab registreerimisleht, mis on üldkoosoleku protokolli lahutamatuks osaks, kuhu kantakse Ühistu liikme nimi, korteriomandi number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele Ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja allkirjastavad. Volikiri jääb registreerimislehe juurde.

7.7.3 Üldkoosolek valib kohalviibijate hulgast koosoleku juhataja ja protokollija, kes koostab koosoleku protokolli.

7.7.4 Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik Ühistu liikmed.

7.7.5 Üldkoosolek võib lihthäälteenamuse otsusega nõuda koosoleku läbiviimist segavat ja kodukorda rikkuvat Ühistu liiget või tema volitatud esindajat koosolekult lahkuma.

7.8 Üldkoosoleku otsus.

7.8.1 Üldkoosolekul saab otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta päevakorraväliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Ühistu liikmed.

7.8.2 Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole Ühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest.

7.8.3 Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Hääletamise korra määrab üldkoosolek.

7.8.4 Laenu võtmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust.

7.8.5 Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

7.8.6 Üldkoosolekult lahkunud liikme puhul arvestatakse, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest. Kui üldkoosolekult lahkunud liikmete tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsused vastu kohalolijate häälteenamusega.

7.8.7 Üldkoosoleku otsus loetakse üldkoosoleku poolt vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühistu liikmed.

7.8.8 Ühistu liige ei või hääletada, kui Ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga juriidilise menetluse alustamist või lõpetamist.

7.8.9 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

7.8.10 Pärast 14 kalendripäeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli ärakirja.

8. Järelevalve

8.1 Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori.

8.2 Revidendiks ei või olla Ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja.

8.3 Revidendil on õigus kontrollida Ühistu vara, lepinguid, koosolekute protokolle, arveldusarveid, raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi juhatuselt, mida revident vajab oma ülesannete täitmiseks. Revidendil on õigus viibida juhatuse koosolekutel ja Ühistu üldkoosolekutel.

8.4 Järelevalvet täitval isikul on õigus juhatusele teha ettekirjutusi.

8.4.1 Kui juhatus ei arvesta järelevalvet teostava isiku ettekirjutusi, võib nimetatud isik algatada üldkoosoleku kokkukutsumise käsitletava probleemi lahendamiseks vastavalt p. 7.6.2.

9. Ühistu raamatupidamine

9.1 Juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamistavale.

10. Majandusaasta aruanne

10.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab Ühistu juhatus raamatupidamise majandusaasta aruande ning esitab selle korteriomandi omanikele.

10.2 Juhatus esitab majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.

11. Ühistu liikme isikuandmete edastamine, juurdepääsu võimaldamine ja avalikustamine

11.1 Ühistu liikme isikuandmete avalikustamine, edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes liikme poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (võimalik esitada paberkandjal) antud nõusoleku alusel. Nõusolekut ei ole vaja saada punktis 11.2 sätestatud juhul.

11.2 Ühistu liikme isikuandmete avalikustamine, edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine isikuandmete töötlemiseks (iga isikuandmetega tehtav toiming) kolmandale isikule on Ühistu liikme nõusolekuta lubatud juhul, kui kolmas isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks.

11.3 Ühistu liikmel on õigus teada võlgnike kohta käivaid isikuandmeid. Juhatus edastab ja/või avaldab võlgnike isikuandmed selliselt, et kolmandatel isikutel puuduks võimalus isikuandmeid volitamata töödelda.

11.4 Võlgnike isikuandmeid ei või ühistu liige kolmandatele isikutele edastada ja/või avaldada v.a punktis 11.2 sätestatud nõusoleku alusel.

12. Ühistu lõpetamine ja varade jaotamine

12.1 Ühistu lõpetatakse:

12.1.1 üldkoosoleku otsusega;

12.1.2 muul seaduses ettenähtud alusel.

12.1.3 Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Viimane teostab mittetulundusühingu varade revisjoni ja korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.

12.2 Ühistu tegevuse lõpetamine ja selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.

Ühistu põhikiri on kuuel  lehel ja see on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 15. novembril 2009. a. ja muudetud üldkoosoleku otsusega 10. mail 2011. a.